20. sajandi eesti kirjandus

Kursuse kood KI5 (riikliku ja kooli kohustusliku kursuse koond)
Valdkond Humanitaarained
Kursuse nimetus Kirjanduse V kursus „20. sajandi eesti kirjandus”
Eelduskursused puuduvad
Lõimumine Ajalugu, muusikaajalugu, kunstiajalugu
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
Kontakttunnid, iseseisvad tööd (uuringud, analüüsid jmt), õppekäigud (muuseum, teater jmt)
Õpetamise aeg Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on võimalus kursuste järjekorda muuta)
Kursuse eesmärgid
  1. Kujundada terviklik kirjandus- ja kultuurilooline teadmiste süsteem ning ajatelg edasisteks kirjandusõpinguteks.
  2. Anda ülevaade maailmakirjanduse kujunemisetappidest, ajastute- ja vooludevahelistest seostest, nimetades perioodide ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, autorid ja teosed..
  3. Kirjandusõpetuses on oluline tõmmata paralleele, võrrelda ja leida erinevusi näiteks selles, mida on inimene väärtustanud ning kuidas on moraalsed tõekspidamised ja esteetilised maitsehoiakud aegade jooksul muutunud.
  4. Tekib mõistmine, et eesti kirjandus on maailmakirjanduse lahutamatu osa.
  5. Kursuse lõpus kinnistub arusaam, et eesti kirjandus ei ole eraldiseisev nähtus, vaid moodustab ajaloo ning kunstivooludega maailmavaatelise terviku.
Kursuse lühikirjeldus 20. sajandi eesti luule
Noor-Eesti rühmituse euroopaliku kultuuri taotlus ja luuleuuendus.
Uusromantism.
Rühmitused ja voolud: Siuru, Tarapita, arbujad
Pagulasluule tähtsamad autorid ja põhiteemad.
Stalinistlik luule. Sulaaja luule.
Modernism 1960.–1970. aastate luules.
Kassetipõlvkond: illusioonid ja tegelikkus.
Luule poliitiline alltekst.
20. sajandi eesti proosa
Friedebert Tuglase uussümbolistlik novell või Jaan Oksa ekspressiivne novell või Peet Vallaku uusrealistlik novell.
August Gailiti uusromantiline romaan.
Anton Hansen Tammsaare romaanid.
Pagulasproosa tähtsamad autorid ja teosed, žanrid ja põhiteemad: Gert Helbemäe või Ain Kalmus või Bernard Kangro või Albert Kivikas või August Mälk või Karl Ristikivi või Ilmar Talve või Valev Uibopuu või Arved Viirlaid või Helga Nõu jt.
1960.–1980. aastate proosa muutused. Mats Traadi talupojaromaanid. Jaan Krossi ajaloolised ja eluloolised romaanid.
Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. Mati Unt või Arvo Valton.
1970.–1980. aastate uus põlvkond. Mihkel Muti irooniline romaan. Olmerealism.
20. sajandi eesti draama
Eduard Vilde näidendid või August Kitzbergi draamad või Oskar Lutsu külakomöödia.
Anton Hansen Tammsaare psühholoogilised draamad.
Juhan Smuuli žanrileidlikkus.
1960.–1970. aastate teatriuuendus. Väärtuste kriis Enn Vetemaa näidendites.
1980. aastate vastupanuhoiakud. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet Jaan Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites.
Mõisted: absurdidraama, eksistentsialism, ekspressionism, futurism, grotesk, impressionism, maagiline realism, modernism, pagulaskirjandus, postmodernism, sümbolism, sürrealism, uusromantism.
Kursuse õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:

  • iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust, tähtsamaid voole ja žanre, autoreid ja nende teoseid;
  • nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid;
  • seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega,
  • võrdleb poeetikaanalüüsile tuginedes vabalt valitud kirjandusteoseid, tuues esile ühiseid ja eriomaseid jooni;
  • mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
  • on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud proosa- või draamateosed, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
Hindamisviis Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, lugemiskontrollid, analüüsitööd, suulised diskussioonid/ettekanded, kirjandid ning loovtööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi.
Kooliastmehinne kujuneb viie riikliku ja ühe kooli valitud kohustusliku kursuse põhjal.
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)
Uuele õppekavale vastavad õpikud ning töövihikud.
Neithal, R. (1999) Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon gümnaasiumile. Koolibri.
Merilai, A., Saro, A., Annus, E. (2003) Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Epner, L., Metste, K., Olesk, S. (2005) Vanem eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Koolibri.
Annus, E., Epner, L., Süvalepp, E. (2006) 20. sajandi I poole eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Koolibri.
XX sajandi kirjanikke (2003) Avita
Kirjandusleksikonid ning terminoloogiasõnaraamatud.
Valikkirjandus, mille täpsustatud nimekirja koostab aineõpetaja lähtuvalt riikliku ainekava valikutest.
Kirjandusportaalid ning internetiväljaanded.
Eesti kirjanike teosed veebis http://www.kirjanikekodu.kongress.ee/10toimetus/esileht_eestitekstid.php
Eesti luuleportaal http://www.ut.ee/verse/
Kultuurikirjutised http://www.sirvilauad.ee/
Eesti kirjanike muuseumide ühisportaal http://www.kirjanikemuuseumid.ee/
Vastutav õppetool Humanitaarainete õppetool
Kursuse väljund Peamine väljund on kirjanduse rolli ja väärtuse mõistmine, mis aitab kaasa ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule ning inimelu mõistmisele. Kirjandusõpetus on gümnaasiumis üks keskseid kultuuri- ja kunstiaineid, mis avab tee esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujunemisele, isiksuse vaimu ja väljenduse rikastumisele, kommunikatsiooni mitmekesistamisele, võõra kogemuse omandamisele ning ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule.
Lisaväljundid: kirjandusolümpiaadid, esseekonkursid, kirjanduslikud projektid.

Viimati uuendatud: 20.01.2018