Eesti keel 5. klass

Suuline ja kirjalik suhtlus

• Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.
• Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine.
• Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine.
• Väite põhjendamine.
  • Koostöö:
    • inimeseõpetus
    • inglise keel

Teksti vastuvõtt

• Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted. Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid. Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus). Kuuldu konspekteerimine.
• Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm). Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine. Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine.
  • Koostöö:
    • käsitöö ja kodundus

Tekstiloome

• Ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline.
• Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine
• Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.
• Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.
• Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.
• Lihtsa tarbekirja loomine: avaldus.
  • Koostöö:
    • loodusõpetus
    • ajalugu: ajalooallikad, ajaloosündmused, ajaloolised isikud, realica
    • informaatika: töö tekstiga
    • muusika

Õigekeelsus ja keelehoole

• Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.

Häälikuõpetus ja õigekiri

• Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
• Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.
• Arvud, järgarvud - õigekiri ja kasutamine.
  • Koostöö:
    • matemaatika: järgarvud
    • ajalugu: Tallinna ajalugu, realica
    • ajalugu: ajaarvamine

Sõnavaraõpetus

• Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.
• Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

• Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad.
• Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis.
• Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist.
• Ainsus ja mitmus.

Lauseõpetus

• Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.
• Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.

Õpitulemused:

• valib juhendamise toel suhtluskanali;
• leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
• esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
• loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
• tunneb kirjutamisprotsessi põhietappe;
• jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
• esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
• tunneb eesti keele häälikusüsteemi;
• tunneb eesti keele käändeid;
• järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
• moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
• rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes.