Eesti keel 7. klass

Suuline ja kirjalik suhtlus, tekstiloome

• Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine.
• Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik.
• Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
• Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires.
• Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik.
• Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti arvutitöötlus.
  • Koostöö:
    • tehnoloogiaõpetus: tehnoloogia igapäevaelus
    • informaatika: töö tekstiga

Meediaõpetus

• Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid.
• Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik meedia.
• Fakti ja arvamuse eristamine.
• Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus.
• Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.
• Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine.
• Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo suuline ja kirjalik kommenteerimine: isikliku seisukoha kujundamine käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine.
• Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine.
• Tele- ja raadiosaated.
• Koostöö:
  • tehnoloogiaõpetus: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Õigekeelsus ja keelehoole

• Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara.
• Häälikuõpetus ja õigekiri
  • Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri.
  • Silbitamine, pikk ja lühike silp.
  • Õigehääldus: rõhk ja välde.
  • Välte ja õigekirja seosed.
  • ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine.
• Sõnavaraõpetus
  • Sõna ja tähendus, sõnastuse rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid.
• Vormiõpetus ja õigekiri
  • Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses.
  • Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine.
  • Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.
  • Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad.
  • Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.

Õpitulemused:

• oskab valida suhtluskanalit, peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;
• esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
• võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ja vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
• seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
• reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;
• kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja tekstile reageerimisel;
• põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
• kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
• oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev);
• vormistab tekstid korrektselt;
• eristab kirjakeelt argikeelest;
• teab eesti keele murdeid;
• järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest
• teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme
• rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.
• teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.

Viimati uuendatud: 1. veebruar 2018