Eesti keel 8. klass

Suuline ja kirjalik suhtlus

Suhtlusolukord, suhtlusolukorra komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates suhtlusolukordades osalemine. Suhtlusolukorraga arvestamine. Suhtlemisel partneri arvestamine.
Suulise suhtlemise tavad eesti keeles: pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.
Suhtlemine rühmas, sõna saamine, kõnejärje hoidmine. Rühmatöö käigus arvamuse avaldamine ja põhjendamine.
Diskussioon. Kompromissi leidmine, kaaslase öeldu/ tehtu täiendamine ja parandamine. Kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.
Väitlus, väitluse reeglid.

Teksti vastuvõtt, meediatekst ja teabetekst

Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanrid), nende eesmärgid.
Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide lugemine ja võrdlemine.
Kõne kuulamine, märkmete tegemine. Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste esitamine.
Tekstist olulisema teabe ja probleemide leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.
Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja tunnused. Reklaami keel. Kriitiline lugemine. Avalik ja varjatud mõjutamine. Peamised keelelised mõjutamisvõtted, demagoogia.
Meediaeetika kesksed põhimõtted. Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.
Teabetekstide eesmärk, teabeteksti tunnused ja ülesehitus. Juhend ja uurimus.
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
- Koostöö:
  - inimeseõpetus: meediakäitumine
  - tehnoloogiaõpetus: eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel; põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia

Tekstiloome

Erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine.
Refereerimine. Teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused. Viidete vormistamine.
Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande koostamine ja esitamine.
Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine. Kirjandi teema ja peamõte, kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine.
Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi kirjutamine.

Õigekeelsus ja keelehoole

Algustäheõigekiri

Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.

Lauseõpetus ja õigekiri

Lause. Lause suhtluseesmärgid.
Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine lauses.
Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.

Õpitulemused:

peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi;
käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid;
väljendab oma seisukohti ja sõnastab vajadusel oma eriarvamuse; teeb ettepanekuid, esitab omapoolseid põhjendusi, annab vajadusel lisateavet;
orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanreid), nende põhijooni ja kasutusvõimalusi;
teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide stiile üksteisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse stiilist;
teab peamisi mõjutusvahendeid;
teab eesti keele lauseehituse peajooni (lauseliikmed, lause liigid, kirjavahemärgid jne), tunneb keelendite stiiliväärtust, oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.