Eesti keel 9. klass

Suuline ja kirjalik suhtlus, meedia

• Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud. Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid, kommentaarid. Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -väärikus. Anonüümsuse mõju keelekasutusele.
• Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline vahendamine. Suhtlemine ajakirjanikuga.
• Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus. Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja info kriitiline hindamine.

Teksti vastuvõtt

• Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja teabetekstidest olulise info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal järelduste tegemine.
• Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.
• Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamitekstide keelekasutus.

Arutluse kirjutamine

• Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku kogemuse või alustekstide põhjal.
• Arutluse põhiskeem: väide, põhjendus, järeldus.
• Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik, tekstilõigu ülesehitus. Lõikude järjestamise põhimõtted ja võimalused.
• Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava ja arutleva tekstiosa sidumine tervikuks.
• Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele.
• Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade parandamine. Keelekujundite kasutamine tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid.
  • Koostöö:
    • tehnoloogiaõpetus: tehnoloogia igapäevaelus

Õigekeelsus ja keelehoole

• Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: võimalused ja ohud.
• Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa keeled.
• Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.

Häälikuõpetus ja õigekiri

• Õigekirja tervikreeglistik vastavalt põhikooli lõpetaja õpitulemuste loetelule.
• Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus.
• Lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite käänamine.
• Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede poolitamine.
• Arvuti keelekorrektori kasutamine.

Sõnavaraõpetus

• Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving.
• Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende tähendus.
• Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased veebiallikad. Sõnaraamatute kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks
  • Koostöö:
    • keemia: anorgaaniliste ainete põhiklassid

Õpitulemused:

• esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
• suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt;
• loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust huvist;
• rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;
• loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
• valib teadlikult oma lugemisvara;
• suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust;
• oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;
• seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega; vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega;
• väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
• leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;
• tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
• tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.