Geograafia 9. klass

Euroopa ja Eesti loodusgeograafia

Asend, pinnamood ja geoloogia (18 tundi)

• Euroopa ja Eesti asend. Euroopa suurus ja piirid. Eesti loodusgeograafilise ja majandusgeograafilise asendi iseloomustus ja võrdlus teiste riikidega.
  • Koostöö:
    • ajalugu: rahvusvaheline olukord; keh.kasv: orienteerumine maastikul
• Praktiline töö: Eesti ja mõne teise Euroopa riigi geograafilist asendi asendi võrdluse koostamine
• Euroopa ja Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad
• Geokronoloogiline ajaskaala. Euroopa kurdmäestikud, noored ja vanad mäestikud, platvormid, kilpid. Eesti ala geoloogiline ehitus. Euroopa ja Eesti maavarade paiknemine ja kasutus.
  • Koostöö:
    • keemia: kivimite ja mineraalide omadused
• Praktiline töö: mõistekaardi koostamine maavarade kohta
  • Koostöö:
    • informaatika: mõistekaart
• Euroopa ja Eesti pinnamood
• Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega. Suured pinnavormid. Kaardil. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises. Eesti pinnamoe kujunemine vooluvee, lainetuse ja inimtegevuse toimel.
• Õppekäik: Põlevkivimaa (kompleksülesanded) geograafia, bioloogia, keemia, kehaline kasvatus, füüsika, eesti keel, tehnoloogia
• Praktiline töö: teabeallikate abil ülevaate koostamine kodukoha pinnamoest, maavaradest ning geoloogilisest ehitusest.
• Põhimõisted: loodusgeograafiline ja majandusgeograafiline asend, maastik, kõrg- ja madalmäestik, lauskmaa, kurdmäestik, noor ja vana mäestik, platvorm, kilp, geokronoloogiline ajaskaala, kõrgustik, madalik, lavamaa, paekallas, aluspõhi, pinnakate, mandrijää, moreen, moreenküngas, voor, moreentasandik.
• Õpitulemused:
  • iseloomustab mõne Euroopa riigi sh Eesti geograafilist asendit;
  • iseloomustab ja võrdleb kaardi abil etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi;
  • seostab Euroopa suuremad pinnavormid geoloogilise ehitusega;
  • iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala abil Eesti geoloogilist ehitust;
  • iseloomustab kaardi abil maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;
  • iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;
  • nimetab ja leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.

Euroopa ja Eesti kliima (8 tundi)

• Euroopa ja Eesti kliima
• Euroopa sh Eesti kliimat kujundavad tegurid, peamised õhumassid, tuuled.
• Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti kliima regionaalsed erinevused. Ja selle põhjused.
• Euroopa ja Eesti ilmakaart. Kõrg- või madalrõhualad, soe ja külm front.
• Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas. Kliimamuutuste uurimine.
  • Koostöö:
    • matemaatika: kliimadiagrammi lugemine, aritmeetilise keskmise ja temperatuuriamplituudi arvutamine;
• Praktiline töö: interneti ilmaandmete abil etteantud kohtade ilma või kliima võrdlemine ja erinevuste põhjendamine. IKT- ilmaandmete võrdlemiseks diagrammide koostamine
• Põhimõisted: õhumass, hoovus, läänetuuled, kõrg- ja madalrõhuala, soe ja külm front, tsüklon, antitsüklon, samatemperatuurijoon e isoterm, õhurõhk.
• Õpitulemused:
  • kirjeldab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale;
  • iseloomustab ilmakaardi abil etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled);
  • mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta;
  • toob näiteid kliimamuutuste uurimise kaasaegsetest võimalustest ja selle olulisusest.

Euroopa Ja Eesti veestik (8 tundi)

• Euroopa ja Eesti siseveed
• Jõed ja järved Euroopas ja Eestis. Jõgede veerežiimi eripära lähtudes toitumisest.
• Jõed pinnamoe kujundajatena. Jõe pikiprofiil. Järvede tüübid järvenõo tekke järgi.
• Läänemere eripära
• Euroopa ja Eesti rannajoon.
• Läänemere eripära ja selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Läänemere rannikud, rannatüübid (pankrannik, laidrannik, skäärrannik). Lainetus ranniku pinnamoe kujundajana (luide, maasäär, rannavall).
  • Koostöö:
    • keemia: vee (joogivesi, mineraalvesi, merevesi) omaduste uurimine;
  • IKT: info otsing Läänemere keskkonnakaitse kohta
• Põhjavesi ja soostumine
• Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjavee kasutamisega seotud probleemid Eestis ja Euroopas.
• Soostumise põhjused. Sood Euroopas, sh Eestis.
• Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus.
• Õppekäik: veepuhastusjaama, kompleksülesanded (koostöös bioloogia, geograafia, keemia)
• Praktiline töö: kodukoha joogivee, selle omaduste ja kasutamise uurimine.
• Õpitulemused:
  • kirjeldab jõgede veerežiimi eripära lähtudes toitumisest;
  • selgitab jõe tööd pinnamoe kujundajana;
  • teab järvenõgude tekkeviise;
  • iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta;
  • kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;
  • selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis;
  • teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;
  • kirjeldab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ning jõgesid.

Euroopa ja Eesti rahvastik

• Euroopa ja Eesti rahvaarv. Euroopa, sh Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku uurimine Eestis: rahvaloendused, rahvastikuregister. Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erinevused Euroopa riikides.
  • Koostöö:
    • ajalugu ja ühiskonnaõpetus: rahvaarvu ja rahvuslikku koosseisu mõjutanud poliitilised ja majanduslikud sündmused.
• Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
• Rahvastiku soolis-vanuseline koosseisu muutumine aja jooksul . Rahvastikupüramiid. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid ja võimalikud lahendused.
  • Koostöö:
    • ajalugu ja ühiskonnaõpetus: migratsioon Euroopas, sh Eestis ja selle mõju ühiskonnale
• Praktiline töö: etteantud rahvastikupüramiidi abil rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu analüüs mõnes Euroopa riigis
• Ränded. Rände liigid ja nende põhjused. Pagulus. Eesti rahvuslik koosseis ja selle kujunemine. Rahvuslik ja kultuuriline mitmekesisus Euroopas.
• IKT: maakonna rahvastiku iseloomustamine andmebaaside alusel, interaktiivse esitluse koostamine
• Praktiline töö: teabeallikate abil oma maakonna või koduasula rahvastikku iseloomustamine
• Põhimõisted: rahvaloendus, rahvastikuregister, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastikupüramiid, rahvastiku vananemine, ränne e migratsioon, sisseränne, väljaränne, vabatahtlik ränne, sundränne, pagulased, rahvuslik koosseis.
• Õpitulemused:
  • leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimisest ja selle olulisusest;
  • analüüsib teabeallikate abil Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist;
  • iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi abil etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist;
  • toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis ja nende lahendamise võimalustest;
  • selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;
  • iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest.

Euroopa ja Eesti asustus (6 tundi)

• Rahvastiku paiknemine Euroopas ja Eestis
• Asustuse kujunemine. Tiheda ja hõreda rahvastiku paiknemine põhjused.
  • Koostöö:
    • ajalugu ja ühiskonnaõpetus: Eesti asustus ja haldusjaotus minevikus ja tänapäeval; linnastumisega kaasnevad probleemid;
    • eesti keel: keele olemus ja ajalugu
• Praktiline töö: asustustiheduse seos erinevate loodusmaastikega
• Linnastumine. Euroopa riigid ja pealinnad ning Eesti suuremad linnad. Linna ja maa-asulate võrdlus. Linnastumise põhjused ja linnastumine Euroopas ning Eestis. Linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.
  • Koostöö:
    • kunst: linnavaadete kujutamine, perspektiiv
• Praktiline töö: lühiuurimuse koostamine koduasulast
• Põhimõisted: linnastumine, linnastu, valglinnastumine.
• Õpitulemused:
  • analüüsib kaardi abil rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;
  • analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa sh Eesti näitel;
  • nimetab linnastumise põhjusi ning toob näiteid linnastumisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis ja nende lahendamise võimalustest;
  • võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maa-elu erinevusi;
  • nimetab ja näitab kaardil Euroopa riigid ja pealinnad ning Eesti suuremad linnad.

Euroopa ja Eesti majandus (10 tundi)

• Majandusressursid. Majandusressursid: loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele. Majanduse spetsialiseerumine. Majanduse struktuur: majandustegevus esmasektoris, tööstuses, teeninduses.
• Uued ja vanad tööstusharud.
  • Koostöö:
    • ühiskonnaõpetus: majanduse struktuur, tööjõud, kapital
• Energiamajandus. Energiamajanduse tähtsus. Energia liigid: soojus-, tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergia. Energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid.
• Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Energia säästmise võimalused ja säästlik energia tarbimine.
  • Koostöö:
    • füüsika: energia liigid;
    • keemia: süsinikuühendite kasutamine kütustena
• Praktiline töö: kahe Euroopa riigi energiaallikate kasutamise ja elektrienergia tootmise võrdlus
• Euroopa peamised majanduspiirkonnad
• Majanduspiirkondade kujunemise eeldused ja majanduse struktuur
  • Koostöö:
    • ajalugu ja ühiskonnaõpetus: Euroopa poliitilise kaardi ning majandussidemete kujunemine
• Põhimõisted: majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energia liigid: soojus-, tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergia.
• Õpitulemused:
  • analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ja toob näiteid majanduse spetsialiseerumisest;
  • rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;
  • selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energia liikidest ja energiatootmise mõjust keskkonnale;
  • analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel;
  • analüüsib teabeallikate abil Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel;
  • toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemidest;
  • teab energia säästmise võimalusi ja väärtustab säästlikku energia tarbimist;
  • toob näiteid Euroopa peamistest majanduspiirkondadest.

Põllumajandus ja toiduainetööstus (6 tundi)

• Põllumajanduse tegurid. Euroopa ja Eesti põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid.
• Maaressurss, maakasutus erinevates loodusoludes. Muld kui ressurss. Eesti mullad.
• Spetsialiseerumine põllumajanduses: taime- ja loomakasvatusharud.
• Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid ja nende lahendamise võimalused
  • Koostöö:
    • bioloogia: taimede kasvunõuded
• Euroopa põllumajandus
• Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas
  • Koostöö:
    • käsitöö ja kodundus: rahvusköögid
• Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus
• Eri tüüpi põllumajandusettevõtted Eestis.
• Kodumaise toidukauba eeliseid.
  • Koostöö:
    • keemia: toidulisandid, taimekaitsevahendid, väetised
    • bioloogia: toiduainete koostis, tervislik toitumine, toidu valmistamise tehnoloogia;
• Praktiline töö: uurib toidukaupade päritolu ning hindab kodu- ja välismaise kauba osa tootegruppide lõikes
• Metsamajandus. Eesti metsaressursid, metsandus ja metsatööstus. RMK
• Õppekäik: RMK Oandu (geograafia, kehaline kasvatus, bioloogia, ajalugu, matemaatika, ühiskonnaõpetus, tehnoloogia)
• Põhimõisted: taimekasvatus- ja loomakasvatus, maakasutus, haritav maa, looduslik rohumaa, taimekasvuperiood, looma- ja taimekasvatustalud, istandused.
• Õpitulemused:
  • toob näiteid taime- ja loomakasvatusharudest;
  • iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;
  • iseloomustab mulda kui ressurssi;
  • toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtetest Euroopas, sh Eestis;
  • teab kodumaise toidukauba eeliseid ja väärtustab Eestimaiseid tooteid;
  • toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimalustest.

Teenindus (6 tundi)

• Teenuste liigid: isiku- ja äriteenused, avaliku ja erasektori teenused
• Turism. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Erinevad turismi liigid. Euroopa peamised turismiressursid. Turismi positiivsed ja negatiivsed mõjud riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale.
• Eesti turismimajandus
  • Koostöö:
    • ajalugu ja ühiskonnaõpetus: vanad kultuuripiirkonnad ja kultuuriobjektid, usundid
• Praktiline töö: teabeallikate põhjal oma linna või maakonna turismiarengu eeldustest ja peamistest vaatamisväärsustest ülevaate koostamine
• Transport. Transpordi liigid, nende eelised ja puudused reisijate ja erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid. Eesti transport.
• Transpordiga seotud keskkonnaprob
• eemid ja nende lahendamise võimalused. Keskkonnasäästlik transpordi kasutamine.
• Praktiline töö: teabeallikate abil reisi marsruudi ja graafiku koostamine või transpordiliikide osa iseloomustamine Eestisisestes reisijate- ja kaubavedudes
• Põhimõisted: isiku- ja äriteenused, avaliku ja erasektori teenused, turism, transport, transiitveod.
• Õpitulemused:
  • toob näiteid erinevatest teenustest;
  • iseloomustab ja analüüsib teabeallikate abil mõne Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust;
  • toob näiteid turismi positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;
  • analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol;
  • toob näiteid Euroopa peamistest transpordikoridoridest;
  • iseloomustab ja analüüsib teabeallikate abil eri transpordiliikide osa Eestisisestes reisijate- ja kaubavedudes;
  • toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimalustest, väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.

Euroopa ja Eesti loodusgeograafia lõiming teiste ainetega

• Bioloogia: Läänemerega seotud keskkonnaprobleemid, majandustegevustega seotud keskkonnaprobleemid ja nende lahendamise võimalused; soode ökoloogiline tähtsus.
• Võõrkeel: sõnavara täienemine võõrkeelsete infoallikatega töötamisel, kohanimede õigekiri ja hääldamine; töö võõrkeelse tekstiga.
• Matemaatika: erinevate ühikute kasutamine (t, ha, saagikuse ühikud t/ha, reisijakilomeeter, tonnkilomeeter), andmete kogumine, tõlgendamine ja graafiline esitamine.
• Muusika: Euroopa riikide muusika ja kultuuriajalugu.
• Kunst: esitluste jt iseseisvate tööde maitsekas ja otstarbeks kujundamine, loodusobjektide ja nähtuste kujutamine kunstiliste vahenditega.
• Füüsika: loodusnähtuste selgitamine (õhu liikumine tsüklonis, sademete teke, põhjavee kujunemine).
• Ajalugu: Euroopa majandusruumi kujunemine; matemaatika: ühikud kohta.