Inglise keel 4. klass

• Mina ja teised
  Enda välimuse kirjeldus.
  Tervis (nt. hea /halb tuju, kehaosad).
  Viisakusväljendid.
• Kodu ja lähiümbrus
  Kodu sõnavara (toa sisustus).
  Pereliikmete iseloomustus.
• Kodukoht Eesti
  Eesti asukoha määratlemine (põhiilmakaared, naaberriigid) linna ja maad iseloomustav sõnavara.
• Ilmastikunähtused.
  • Koostöö.
    • loodus- ja inimeseõpetus: Eesti asend Euroopas; suuremad riigid Euroopas
• Riigid ja nende kultuurid
  Õpitava keele riigi/riikide rahvused ja nende igapäevaelu kombed.
• Igapäevaelu. Õppimine ja töö.
  Päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis ja vabal ajal.
  Söögikorrad.
  Lihtne sõnavara enesetunde kirjeldamiseks.
  • digipädevused: õppekeskkonnad - ristsõna koostamine
• Vaba aeg
  Huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt).
  • Koostöö:
    • eesti keel: projektide kirjutamine
• Õppetegevused:

4. klassis julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema ning õpetaja suunamisel arendatakse õpilase teksti mõistmise oskust läbi suulise kõne ja eakohaste lühitekstide. Tekstidest arusaamise õpetamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmekesiseid eakohaseid töövõtteid. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga paaris- ja rühmatöödega. Õpilased õpivad esitlema paaris- või rühmatöö tulemusi etteantud näidisele toetudes, kasutades õpitud väljendeid. Omavaheline suhtlus töörühmas on valdavalt emakeelne, kuid õpilasi suunatakse kasutama klassis üha rohkem võõrkeelt. Kirjutamisoskuse arendamisel kasutatakse sõnamänge, mudelkirjutamist, järjestusülesandeid. Õpetaja suunab õpilasi järjekindlalt kasutama eakohaseid sõnastikke.

Enesehindamisoskuse arendamisel kasutatakse erinevaid töövõtteid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsi lehed), mis suunavad õpilasi oma ja teiste tööd analüüsima ning eesmärke püsitama. Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde, rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.

• Õpitulemused:
  • teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;
  • rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
  • töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;
  • seab õpetaja abiga endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.
  • Kuulamine:
    • mõistab lihtsaid dialooge, kui need on talle tuttaval teemal;
    • saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
    • mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;
    • oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni.
  • Lugemine:
    • saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest;
    • loeb lühikesi lihtsaid tekste (nt ürituste kavad, postkaardid, meilid, kuulutused, sildid, teeviidad, lühiankeedid, -küsimustikud, -teated, -sõnumid) ja leiab neist vajaliku faktiinfo;
    • tekstist arusaamiseks oskab kasutada õpiku sõnastikku, teeb esimesi iseseisvaid samme koolisõnastiku kasutamisel.
  • Rääkimine:
    • oskab lühidalt kirjeldada igapäevaseid toiminguid ja inimesi;
    • kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle, kuid neis võib ette tulla vigu;
    • oskab nimetada oma huvisid ja tegevusi.
  • Kirjutamine:
    • oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste;
    • oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest;
    • oskab täita lihtsat küsimustikku;
    • tunneb õpitud sõnavara õigekirja;
    • kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.
• Keeleoskustase 4. klassi lõpus: A1.2
• Õppematerjalid: Star Kids 3, Express Publishing
• Hindamine

Õpilase teadmisi ja oskusi neljas osaoskuses hinnatakse praktilise tegevuse alusel. Sõnavara ja keelestruktuuride omandamist hinnatakse kontekstis, s.t. selle järgi kuivõrd õpilane neid lugedes ja kuulates ära tunneb ning kõnes ja kirjas kasutada oskab. Numbrilisi hindeid ei panda. Hindamise oluline eesmärk õpilase innustamine, tema õpimotivatsiooni toetamine ja õpioskuste kujundamine, mida toetab kujundav hindamine. Kujundava hindamise aluseks on koos õpilastega koostatud tegevuskava ja eesmärkide alusel õpilase enesehinnangu ja õpetaja tagasiside kokkuvõte. Õpilane hindab end reflekteerivate tegevuste kaudu ise ja on kaasatud kaasõpilaste hindamisse. 4. klassi õpilane sooritab kaks korda aastas koolisisese inglise keele tasemetöö. Kooliaasta lõpus lisatakse eKooli kokkuvõtva hinnanguna märge A (arvestatud) või MA (mittearvestatud), fikseerides nii õpitulemuste saavutamise 4. klassis.

• Lõimumine
  • Inglise keele ainekava arvestab teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.
  • Inglise keele õpet on võimalik lõimida emakeele ja kirjanduse õppimisega. Keelte omandamisel kasutatakse palju sarnaseid ülesandeid ja metoodikaid. Seetõttu aitavad ühe keele omandamise raames tehtavad harjutused kaasa ülesandetüüpide lahendamise oskuse arengule, mistõttu järgmist keelt õppima asudes on õpilasel võimalik süveneda keelde kui sellisesse, sest vastava ülesandetüübi lahendamise oskus on juba varasemast omandatud.
  • IKT Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamisel on olulisel kohal erinevad infokandjad – meedia, elektroonilised kanalid, kirjandus, muusika jne, mille kasutamine aitab elavdada ainetunde ning pakub õpilastele võimaluse oma keeleoskusi võimalikult autentsete situatsioonide najal arendada. Samuti laiendab erinevate keelte õppimine inimese maailmapilti ja tutvustab erinevaid kultuure, traditsioone, maailmavaateid. Keelte kui struktuuride käsitlemine toetab ka süsteemsuse arengut ning seaduspärade märkamise võimet.
  • Inimese- ja loodusõpetuse tunnis läbivad teemad „Mina ja teised"; "Kodu ja lähiümbrus"; "Igapäevaelu, õppimine ja töö" kuuluvad ka inglise keele teemade hulka.
  • Muusikal on keeletundides oluline roll esmalt kõne rütmi ja häälduse tabamiseks, hiljem ka sõnavara ning keelestruktuuride märkamiseks ja arendamiseks, kuulamisoskuste praktiseerimiseks ning tunni emotsionaalse taseme muutmiseks. Pilguheit muusikaajalukku koos õpilase või õpetaja lisakommentaariga vastava muusikastiili kohta aitavad kinnistada nii muusikatunnis õpitut kui ka illustreerida keeletunni temaatikat. Samuti saab mõnd grammatikastruktuuri tutvustades anda õpilastele ülesande leida laul, mille tekstis vastav element esineb ja leiud siis tunnis ette mängida.
  • Kunstiteoste (või nende reproduktsioonide) kasutamine keeltunni osana meeleolu loomiseks, kirjelduste harjutamiseks, uute teemade sissejuhatuseks, käsitlemisel või kokkuvõtteks ja õpilaste loovuse ergutamiseks toob ainetundi vaheldust ning võimaldab mitteformaalsel viisil õpilase silmaringi arendada. Andes õpilastele võimaluse luua koolielu kajastavaid sisekujunduselemente (plakatid, seinalehed, prügiskulptuurid jne), saab neid siduda kunstiõpetuses õpitava värvi-, kompositsiooni- ja materjaliõpetusega.

Viimati uuendatud: 30.01.2018