Kehaline kasvatus 9. klass

Teadmised spordist ja liikumisviisidest

  • Tervislikud eluviisid keemia: tervisliku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis
    bioloogia: treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale
  • Kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele, regulaarse liikumisharrastuse kui tervist ja töövõimet tagava tegevuse vajalikkus. Liikumissoovitused noorukitele ning täiskasvanutele.
  • Ohutu liikumine ja liiklemine. Loodust säästev liikumine. Tegutsemine (spordi)traumade ja õnnetusjuhtumite korral. Esmaabivõtted.
  • Õpitud spordialade ja liikumisviiside oskussõnad ning harjutuste ja tegevuste kirjeldamine; õpitud spordialade võistlusmäärused. Aus mäng - ausus ja õiglus spordis ning elus.
  • Teadmised iseseisva liikumisharrastuse kohta (eesmärkide seadmine, spordiala/tegevuse valik, spordivarustuse valik, harjutamise põhimõtted jm). Kehalise töövõime arendamine: erinevate kehaliste võimete arendamiseks sobivad harjutused, harjutamise metoodika. Kehalise võimekuse testid ja enesekontrollivõtted, testitulemuste analüüs.
  • Teadmised õpitud spordialade/tantsustiilide tekkest, peetavatest (suur)võistlustest/üritustest ning tuntumatest sportlastest/tantsijatest Eestis ja maailmas. Teadmised olümpiamängudest (sh antiikolümpiamängudest) ja tuntumatest olümpiavõitjatest.
  • Teadmised spordiüritustest ning neil osalemise võimalustest. Liikumine „Sport kõigile".
  • Õpitulemused:
    • selgitab kehalise aktiivsuse ning regulaarse liikumisharrastuse mõju tervisele ja töövõimele;
    • järgib kehalisi harjutusi tehes hügieeni- ja ohutusnõudeid ning väldib ohuolukordi; teab, kuidas toimida sportides/liikudes juhtuda võivate õnnetusjuhtumite ja traumade puhul; oskab anda elementaarset esmaabi;
    • liigub/spordib reegleid ja võistlusmäärusi järgides, kaaslasi austades ja abistades ning keskkonda säästes;
    • oskab iseseisvalt treenida: analüüsib oma kehalise vormisoleku taset, seab liikumisharrastusele eesmärgi, leiab endale sobiva (jõukohase) spordiala/liikumisviisi, õpib uusi liikumisoskusi ja arendab oma kehalisi võimeid;
    • osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, harrastab liikumist/sportimist iseseisvalt (tunniväliselt), käib spordi- ja tantsuüritustel ning jälgib seal toimuvat; oskab tegutseda abikohtunikuna võistlustel.

Võimlemine

  • Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste: kombinatsioonid. Koordinatsiooniharjutused.
  • Rühi arengut toetavad harjutused: harjutused lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutused selja-, kõhu-, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele, venitusharjutused õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
  • Põhivõimlemise ja üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega harjutused erinevate lihasrühmade treenimiseks, harjutuste valimine ja harjutuskomplekside koostamine, üldarendavate võimlemisharjutuste kirjeldamine ning kasutamine teiste spordialade eelsoojendusharjutustena.
  • Aeroobika tervisespordialana. Aeroobika põhisammud. Riistvõimlemine: harjutuskombinatsioonid akrobaatikas, rööbaspuudel, poomil (T) ja kangil (P).
  • Toenghüpe: hark- ja/või kägarhüpe.
  • Iluvõimlemine: harjutused lindiga: hood, ringid, kaheksad, sakid, spiraalid, visked ja püüdmine (T).
  • Õpitulemused:
    • sooritab õpitud vaba- või vahendiga harjutuskombinatsiooni muusika saatel;
    • sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas;
    • sooritab harjutuskombinatsiooni kangil (P).

Kergejõustik

  • Jooks. Kiirjooks. Kestvusjooks.
  • Hüpped. Kaugushüpe. Kõrgushüpe: flopptehnika täishoolt (tutvustamine)
  • Heited, tõuked. Kuulitõuke eelsoojendusharjutused. Kuulitõuge hooga.
  • Õpitulemused:
    • sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
    • sooritab paigalt ja hooga kuulitõuke;
    • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
    • suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 12 minutit (P).

Sportmängud

  • Korvpall. Harjutused põrgatamise, söötmise, püüdmise ja pealeviske tehnika täiustamiseks. Algteadmised kaitsemängust. Mäng reeglite järgi.
  • Võrkpall. Harjutused söödutehnika, ründelöögi ja pallingu vastuvõtu tehnika täiustamiseks. Ülalt palling. Ründelöök hüppega (P). Pallingu vastuvõtt. Mäng reeglite järgi.
  • Jalgpall. Harjutused söödu- ja löögitehnika täiustamiseks. Jalgpallis mäng erinevatel positsioonidel ning nende ülesannete mõistmine. Mäng reeglite järgi.
  • Õpitulemused kahe kooli poolt valitud sportmängu osas:
    • korvpall: sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted;
    • võrkpall: sooritab ülalt pallingu, ründelöögi ja nende vastuvõtu;
    • jalgpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus;
    • mängib kaht õpitud sportmängu reeglite järgi.

Talialad.

  • Suusatamine.
    Eelnevates klassides õpitu kinnistamine. Uisusamm-sõiduviisi täiustamine. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele (klassikalises ja uisutehnikas) olenevalt raja reljeefist. Lihtsa slaalomiraja läbimine. Hüppeharjutused suuskadel. Mängud suuskadel. Teatesuusatamine.
  • Õpitulemused:
    • suusatab paaristõukelise ühe- ja kahesammulise sõiduviisiga;
    • suusatab kepitõuketa uisusamm-sõiduviisiga tempovarianti;
    • läbib järjest suusatades 5 km (T) / 8 km (P) distantsi.
  • Uisutamine.
    Uisutamistehnika täiustamine. Tagurpidi ülejalasõit. Kestvusuisutamine. Ringette ja jäähoki mäng reeglite järgi.
  • Õpitulemused:
    • uisutab tagurpidi ning tagurpidi ülejalasõitu;
    • suudab uisutada järjest 9 minutit;
    • mängib ringette'i ja/või jäähokit.

Orienteerumine

  • Orienteerumistehnikate kompleksne kasutamine: kaardi- ja maastikulugemine, suuna määramine, kompassi kasutamine, õige liikumisviisi, tempo ja tee valik. Orienteerumisraja iseseisev läbimine. Läbitud tee ja kontrollpunktide mälu järgi kirjeldamine. Erinevate orienteerumisalade tutvustamine: pargi-, suund- ja valikorienteerumine.
    • Koostöö:
      • tehnoloogiaõpetus: disain ja joonestamine
  • Õpitulemused:
    • läbib orienteerumisraja oma võimete kohaselt;
    • oskab määrata suunda kompassiga, lugeda kaarti ja maastikku;
    • oskab valida õiget liikumistempot ja -viisi ning teevarianti maastikul;
    • oskab mälu järgi kirjeldada läbitud orienteerumisrada.

Tantsuline liikumine

  • Õpitud tantsurütmide ja –stiilide eristamine. Eesti ja teiste rahvaste tantsude võrdlemine. Eesti tantsupidude traditsiooni mõtestamine. Riietumine - rahvarõivad jm. Tants kui sotsiaalse, kunstilise, kultuurilise ja tervisliku liikumisala väljendus. Rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud tantsude täiustamine.
  • Õpitulemused:
    • tantsib rahvalikku ja/või labajalavalssi;
    • osaleb õpitud seltskonnatantsudes.