Kirjandus 5. klass

Lugemine

• Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine.
• Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.
  • Koostöö:
    • ajalugu: ajalooallikad

Jutustamine

• Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Ahel-jutustamine. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.
  • Koostöö:
    • ajalugu: eluolu
    • draamaõpetus: mina ümbruskonnas

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine. Teose mõistmist toetavad tegevused

• Küsimuste koostamine: fakti- ja fantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tekstinäitega või oma sõnadega. Teksti kavastamine: kavapunktid väidete ja märksõnadena.
• Lõikude kesksete mõtete otsimine. Teksti teema sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.
• Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.
  • Koostöö:
    • tehnoloogiaõpetus: disain
    • draamaõpetus: meeskonnatöö; teater
    • ajalugu: vanad Idamaad

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine. Teose/loo kui terviku mõistmine

• Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.
• Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Loomamuinasjutu tüüptegelased.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine. Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

• Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis. Luuleteksti tõlgendamine.
• Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine. Teose mõistmiseks vajaliku metakeele olemasolu
• Rahvalaulu olemus. Loomamuinasjutu sisutunnused (lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga jne). Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Seiklusjutu tunnused. Teose teema. Probleemi olemus. Pea- ja kõrvaltegelane. Tegelastevahelise konflikti olemus.
• Luuletuse vorm: salm. Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline.
  • Koostöö:
    • ajalugu: Tallinna ajalugu

Esitamine

• Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine peast.
• Rollimäng, rolliteksti esitamine.
  • Koostöö:
    • tehnoloogiaõpetus: tehnoloogiad igapäevaelus
    • draamaõpetus: mina ümbruskonnas; meeskonnatöö; teater

Omalooming

• Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete kirjeldamine.
• Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Mina-vormis jutustamine.
• Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt loomamuinasjutu, seiklus- või fantaasiajutu, tekke- või seletusmuistendi, loomtegelase, või kirjandusliku tegelase kirjelduse, ette antud riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutuse, loole uue või jätkuva lõpu, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale, algustähekordustega naljaloo, luuletuse põhjal samasisulise jutu või muud sellist.
  • Koostöö:
    • loodusõpetus: pinnavormid ja pinnamood
    • ajalugu: eluolu
    • tehnoloogiaõpetus: projektitööd
    • kunst: sõnumite ja emotsioonide edastamine
    • muusika

Põhimõisted: detail, konflikt, kõrvaltegelane, peategelane, probleem, sündmustik, teema, tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, teos, algriim, epiteet, koomika, riim, võrdlus, loomamuinasjutt, luule, rahvalaul, seiklusjutt, tekkemuistend, seletus, muistend, valm, rollitekst, jutustamine, kirjeldamine.

5. klassi kirjanduse nimekiri
Kirjanduse nimekirja ning loetavate raamatute koguarvu määrab iga konkreetse klassi aineõpetaja, lähtudes oma ainekaardist ja teema valikust
Lisaks aineõpetaja valikule peavad 5. klassi kirjanduse nimekirja kuuluma järgnevad kolm teost:

• Eno Raud „Kalevipoeg";
• Astrid Lindgren „Vennad Lõvisüdamed" või „Röövlitütar Ronja";
• J. R. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi" (1. osa).

Õpitulemused:

• on läbi lugenud kirjanduse nimekirjas ettenähtud tervikteosed (raamatud);
• loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
• tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest.
• jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;
• jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;
• jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu.
• koostab teksti kohta eriliigilisi küsimusi;
• vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
• koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;
• leiab lõigu kesksed mõtted;
• järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;
• kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega;
• arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
• otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.
• tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, võrdlusi ja algriimi;
• mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes.
• seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja muinasjutu olemust.
• esitab peast luuletuse või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust.
• kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldava ja jutustava teksti.

Õppekäik – ajalugu (ajalooallikad)