Kirjandus antiigist 19. sajandini

Kursuse kood KI2 (riikliku õppekava kursus)
Valdkond Humanitaarained
Kursuse nimetus Kirjandus antiigist 19. sajandini
Eelduskursused
Lõimumine Ajalugu, muusikaajalugu, kunstiajalugu
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
Kontakttunnid, iseseisvad tööd (uuringud, analüüsid jmt), õppekäigud (muuseum, teater jmt)
Õpetamise aeg Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on võimalus kursuste järjekorda muuta)
Kursuse eesmärgid
  1. Kujundada terviklik kirjandus- ja kultuurilooline teadmiste süsteem ning ajatelg edasisteks kirjandusõpinguteks.
  2. Anda ülevaade maailmakirjanduse kujunemisetappidest, ajastute- ja vooludevahelistest seostest, nimetades perioodide ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, autorid ja teosed.
  3. Ülevaateteemade kõrval on tähtis otsida tekstidest ajastule või voolule iseloomulikku, et õpikust loetut või õpetaja räägitut kinnistada.
  4. Kirjandusõpetuses on oluline tõmmata paralleele, võrrelda ja leida erinevusi näiteks selles, mida on inimene väärtustanud ning kuidas on moraalsed tõekspidamised ja esteetilised maitsehoiakud aegade jooksul muutunud.
  5. Tekib mõistmine, et eesti kirjandus on maailmakirjanduse lahutamatu osa.
  6. Kursuse lõpus kinnistub arusaam, et kirjandus ei ole eraldiseisev nähtus, vaid moodustab ajaloo ning kunstivooludega maailmavaatelise terviku.
Kursuse lühikirjeldus Õppesisu ja käsitletavad autorid

  1. Kultuuri mõiste.
  2. Antiikkirjandus (Homeros, Sophokles, Vergilius jt).
  3. Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke. Piibel kui kirjanduse alustekst.
  4. Keskaja kirjandus
  5. Renessansskirjandus (Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio, Thomas More, William Shakespeare, Miguel de Cervantes jt).
  6. Barokk-kirjandus (Pedro Calderón).
  7. Klassitsistlik kirjandus (Molière).
  8. Valgustuskirjandus (Daniel Defoe või Jonathan Swift; Voltaire, Johann Wolfgang Goethe jt).
  9. Romantism (Aleksandr Puškin või George Gordon Byron; Victor Hugo või Walter Scott või Prosper Mérimée jt).
  10. Realism ja naturalism (Honoré de Balzac või Gustave Flaubert või Stendhal või Fjodor Dostojevski või Lev Tolstoi või Émile Zola jt).
  11. Estetism (Oscar Wilde).
  12. Romantismijärgne luule, sümbolism (Walt Whitman või Charles Baudelaire või Rainer Maria Rilke või Eino Leino või Rabindranath Tagore jt).
  13. Realistlik draamakirjandus (Anton Tšehhov või Henrik Ibsen või August Strindberg jt).
  14. Eesti kirjanduse lätetel. Rahvusliku ilukirjanduse algus (Kristjan Jaak Peterson). Rahvusliku ärkamisaja kirjandus (Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia Koidula jt).
  15. Realistliku kirjanduse algus (Juhan Liiv, Eduard Vilde).

Mõisted: antiikkirjandus, arhetüüp, draama, dramaatika, eepika, eepos, klassitsism, kultuur, lüürika, müüt, naturalism, novell, realism, renessanss, romaan, romantism, saaga, sonett, sümbolism, utoopia, valgustus.

Kursuse õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:

  • iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad žanrid, teosed ning autorid;
  • nimetab eesti kirjanduse tähtsamaid arenguperioode, olulisemaid autoreid ja kirjanduslikke rühmitusi;
  • määrab eesti kirjanduse tekkeaja ning võrdleb selle kujunemist muu Euroopa kirjanduse arenguperioodidega;
  • mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
  • on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud tervikteoseid, tundes teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
Hindamisviis Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, lugemiskontrollid, analüüsitööd, suulised diskussioonid/ettekanded, kirjandid ning loovtööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi.

Kooliastmehinne kujuneb viie riikliku ja ühe kooli valitud kohustusliku kursuse põhjal.

Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)
Uuele õppekavale vastavad õpikud ning töövihikud.

Neithal, R. (1999) Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon gümnaasiumile. Koolibri.

Merilai, A., Saro, A., Annus, E. (2003) Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Epner, L., Metste, K., Olesk, S. (2005) Vanem eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Koolibri.

Kirjandusleksikonid ning terminoloogiasõnaraamatud.

Valikkirjandus, mille täpsustatud nimekirja koostab aineõpetaja lähtuvalt riikliku ainekava valikutest.

Kirjandusportaalid ning internetiväljaanded. Eesti rahvaluule andmebaasid http://www.folklore.ee/ebaas/

Vastutav õppetool humanitaarainete õppetool
Kursuse väljund Peamine väljund on kirjanduse rolli ja väärtuse mõistmine, mis aitab kaasa ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule ning inimelu mõistmisele.

Lisaväljundid: kirjandusolümpiaadid, esseekonkursid, kirjanduslikud projektid.

Viimati uuendatud: 20.01.2018