Loodusõpetus 5. klass

Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

• Loodusteaduslik uurimus
• Loodusteaduslik uurimus
• Veekogu kui uurimisobjekt

Jõgi

• Eesti jõed.
• Jõgi ja selle osad.
• Vee voolamine jões.
• Veetaseme kõikumine jões.

Järv

• Eesti järved, nende paiknemine.
• Jõed ja järved kui elukeskkonnad
• Taimede ja loomade kohastumine eluks vees.
• Jõgi elukeskkonnana.
• Järvevee omadused.
• Toitainete sisaldus järvede vees.
• Elutingimused järves.
• Jõgede ja järvede elustik.
• Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest.
• Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ja kaitse.
• Kalakasvatus.
  • Koostöö:
    • matemaatika: andmete kogumine ja süstematiseerimine
    • eesti keel: kirjelduste ja iseloomustuste koostamine
    • muusika: muusikateosed veekogudest
• Klassiruumiväline õpe:
  • loodusvaatlus kooli ümbruses,
  • õppepäev Silma õpikojas või Matsalu Rahvuspargis või Tallinna Botaanikaaias (veeprogramm),
  • Shnelli tiigi vee-elustiku uurimine
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine.
  • Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi.
  • Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal.
  • Vesikatku elutegevuse uurimine.
  • Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale.
  • Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/.
  • Järve elukeskkonna uurimiseks veebipõhise uurimusliku õpikeskkonna „Noor looduseuurija" http://bio.edu.ee/noor/ materjale.
• Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala.
• Õpitulemused:
  • väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust;
  • märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele;
  • väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
  • väärtustab uurimuslikku tegevust;
  • käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
  • kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;
  • oskab läbi viia loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;
  • nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
  • iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
  • iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
  • kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
  • toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres;
  • koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
  • teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike;
  • selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad;
  • teab Eesti suuremaid järvesid ja jõgesid;
  • tunneb pildil ära joa ja kärestiku;
  • selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi;
  • selgitab veeõitsengu põhjuseid.
• Uurimuslikud oskused:
  • sõnastab uurimisküsimusi/-probleeme ja kontrollib hüpoteese;
  • kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid;
  • teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid;
  • arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle;
  • kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid;
  • analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi;
  • leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärsust;
  • oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.

Vesi kui aine, vee kasutamine

Vesi kui aine

• Vee omadused.
• Vee olekud ja nende muutumine.
• Vedela ja gaasilise aine omadused.
• Vee soojuspaisumine.
• Märgamine ja kapillaarsus.

Vee kasutamine

• Põhjavesi. Joogivesi.
• Vee kasutamine.
• Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.
  • Koostöö:
    • tehnoloogiaõpetus: tehnoloogiad igapäevaelus
• klassiruumiväline õpe:
  • vee kasutamise uurimine kodus,
  • veepuhastusjaama külastus Paljassaarel
• Praktilised tööd
  • Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus).
  • Erineva vee võrdlemine.
  • Vee liikumine erinevates pinnastes.
  • Vee puhastamine erinevatel viisidel.
  • Vee kasutamise uurimine kodus või koolis.
• Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine.
• Õpitulemused:
  • tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust;
  • väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana;
  • võrdleb tahkiseid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast (kuju, ruumala);
  • teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul;
  • võrdleb jääd, vett ja veeauru;
  • teab, et vesi jäätumisel paisub, ja põhjendab jää ujumist vees;
  • kirjeldab jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri mõõtmise katset;
  • teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus;
  • teab, et jää sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis(külmumis) temperatuur;
  • nimetab jää sulamis- ja keemistemperatuuri;
  • kirjeldab vee keemist;
  • kirjeldab veeauru kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu jahtumine);
  • kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joonisel;
  • põhjendab, miks vett soojendatakse anuma põhjast;
  • kirjeldab märgamist ja mittemärgamist ning toob näiteid märguvatest ja mittemärguvatest ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid kapillaarsuse ilmnemisest looduses;
  • kirjeldab vee puhastamise katseid;
  • hindab kodust tarbevee hulka ööpäevas ja teeb ettepanekuid tarbevee hulga vähendamiseks;
  • teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
  • selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust;
  • kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
  • toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

Õhk

Õhk

• Õhu tähtsus.
• Õhu koostis.
• Õhu omadused.
• Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine.
• Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul.
• Kuiv ja niiske õhk.
• Pilved ja sademed.
• Veeringe.

Ilm

• Ilm ja ilmastik.
• Sademete mõõtmine
• Ilma ennustamine.
• Hapniku tähtsus looduses.
• Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine, põlemine ja kõdunemine.

Õhk elukeskkonnana

• Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga.
• Õhu saastumise vältimine. matemaatika: tabelite ja jooniste lugemine ning koostamine
• Projektiga „Minu unistuste asula" on hõlmatud loodusõpetus, ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, matemaatika, eesti keel, kunst.
• Kklassiruumiväline õpe:
  • Ilmavaatlusandmete mõõtmine kooli ümbruses
  • Õhu saastatuse hindamine puudel kasvate samblike järgi
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas; õhu kokkusurutavus; õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine.
  • Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. Keskkonnaprogramm GLOBE koduleht http://www.globe.ee/globe/avaleht, http://www.globe.gov.
  • Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi http://www.emhi.ee
• Põhimõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, tolmlemine.
• Õpitulemused:
  • väärtustab säästlikku eluviisi;
  • toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
  • mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
  • võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
  • iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
  • kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
  • iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
  • selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
  • toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
  • nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;
  • teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.

Läänemeri elukeskkonnana

• Vesi Läänemeres – merevee omadused.
• Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared.
• Läänemere mõju ilmastikule.
• Läänemere rannik.
• Elutingimused Läänemeres.
• Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed.
• Mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele.
• Läänemere reostumine ja kaitse.
  • Koostöö:
    • kirjandus, muusika, kunst: rannakülade eluolu kujutamine erinevates loomevahendites.
• klassiruumiväline õpe:
  • Stroomi ranna promenaadil+ Rocca al Mare või Paljassaarel
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine.
  • Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart).
  • Läänemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse iseloomustamine erinevate teabeallikate abil.
  • Õlireostuse mõju uurimine elustikule.
  • Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele.
  • Künka mudeli koostamine ning künka kujutamine kaardil samakõrgusjoontega.
  • Koduümbruse pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine.
• Põhimõisted: vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja järskrannik, maa- ja merebriis, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, rannikulinnud.
• Õpitulemused:
  • märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;
  • väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;
  • käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
  • mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;
  • on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;
  • näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
  • võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
  • iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
  • iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
  • selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;
  • võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
  • kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
  • määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
  • koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
  • teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;
  • tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;
  • teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);
  • nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.