Muusika 4. klass

Muusikateooria

  • Muusikalise kirjaoskuse arendamine
    Noodijoonestik ja noodid. Takt, taktimõõt 2, 3, 4. Jo võti. Duur-moll. Nootide tähtnimetused.

    • Koostöö:
      • matemaatika: arvude lugemine ja kirjutamine
        eesti keel: sõnavara avardamine ja täpsustamine
  • Muusikalised väljendusvahendid
    Noodipikkused–rütmid. (Ta, titi, tiritiri, tairi, titiri, tiriti, pausid ja kaheksandikpaus, ta-a-a-a).
    Helide kõrgused–meloodia. Astmerida JO-JO –ni ja RA-RA- ni tajumine kuulmise, käemärkide ja rütmistatud astmenoodi järgi. Dünaamikamärgid. Meetrum. Tempo
    Dirigeerimine 2, 3, 4 osalises taktimõõdus.

    • Koostöö:
      • loodus- ja inimeseõpetus: planeet Maa
      • eesti keel: hääliku pikkused, lühendid
  • Muusika kuulamine ja muusikalugu
    Laul-salm, refrään.
    Helilooja - Ludwig van Beethoven, Johann Sebastian Bach, referaadi kirjutamine.
    Hääl ja hääleliigid.
    Muusikainstrumendid - keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid.
    Eesti rahvalaul - regilaul, rahvapillid.
    2 ja 3 osaline muusikavorm

    • Koostöö.
      • loodus- ja inimeseõpetus: maailmaruum
      • eesti keel: sõnavaraõpetus; protsesskirjutamine
  • Õpitulemused:
    • mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;
    • mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;
    • tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;
    • mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;
    • mõistab muusikaliste oskussõnade: meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana, koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor-luuletaja, muusikapala, salm, refrään, , kaasmäng, eelmäng, vahemäng, järelmäng, rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat, laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt tähendust ja kasutab neid praktikas.
  • Praktiline musitseerimine
    Laulmine
    Laulude õppimine kuulmise järgi või astmetega noodist. Eakohased laste-, mängu- ja mudellaulud. Eesti rahvalaulud. Muusika sisu ja meeleolu mõistmine ja väljendamine laulmisel.

    • Koostöö:
      • loodus- ja inimeseõpetus: planeet Maa; mina: teave ja asjad
  • Muusikaline liikumine
    Muusika sisu, meeleolu ja ülesehituse tunnetamine ja väljendamine liikumise kaudu. Laulu– ja ringmängud ning tantsud.

    • Koostöö:
      • kehaline kasvatus: tantsuline liikumine
  • Pillimäng
    Kehapill ja rütmipillide kasutamine kaasmängudes ja või ostinatodes laulude saateks. Muusika sisu ja meeleolu mõistmine ja väljendamine pillimängus. Lihtsamate pillide meisterdamine.

    • Koostöö.
      • loodus- ja inimeseõpetus: mina: teave ja asjad
  • Omalooming-improvisatsioon
    Lihtsate improvisatsioonide ja kaasmängude loomine keha ja rütmipillidel. Meloodiate improviseerimine astmemudeleid kasutades. Lihtsamate tekstide loomine: laulusõnad, liisusalmid, regivärsid. Keha liikumise kasutamine muusika meeleolu väljendamisel. Rollimängud.

    • koostöö.
      • eesti keel: tekstiloome
      • inglise keel: laulude ja luuletuste esitamine
  • Kuulamine
    Laulude ja muusikapalade meeleolu ja karakteri tabamine ja iseloomustamine. Oma arvamuse avaldamine ja põhjendamine. Muusika meeleolu väljendamine kunstitegevuse kaudu.

    • Koostöö:
      • eesti keel: eesmärgistatud lugemine
      • inglise keel: laulude luuletuste kuulamine
      • loodus- ja inimeseõpetus: maailmaruum
  • Õpitulemused:
    • osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, muusika kuulamises, liikumises, pillimängus;
    • huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles;
    • loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
    • kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;
    • loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;
    • kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks pikendajana;
    • tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;
    • tantsib eesti laulu- ja ringmänge;
    • kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato'des ning iseseisvates palades;
    • on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides;
    • väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu;
    • laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;
    • mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;
    • laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseidhelikõrgusi (astmeid);
    • laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;
    • laulab peast kooliastme ühislaule: "Eesti hümn" (F. Pacius); lastelaule "Lapsed, tuppa", "Kevadel";
    • osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises ja liikumises;
    • laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning ühe- ja/või kahehäälses koolikooris;
    • laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule;
    • laulmisel kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
    • laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust;
    • rakendab pillimängu kaasmängudes;
    • kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes;
    • kirjeldab muusikat suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat;
    • väärtustab enese ja teiste loomingut.
  • Lõimumine
    • Muusikaõpetus lõimub kõikide koolis õpetavate ainetega:
      • sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega;
      • emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust
      • arvutiõpetuses infokanalite kasutamise oskust;
      • loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi;
      • matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid);
      • käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad);
      • kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni.