Muusika 5. klass

Muusikateooria

  • Muusika väljendusvahendid- rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, tämber. Vorm.
  • Muusikalise kirjaoskuse arendamine.
    Helilaadid – duur ja moll; helistikud C-a, G-e ja F-d; pide- ja sidekaar. Loominguline eneseväljendus omandatud teadmisi kasutades.
  • Muusika kuulamine ja muusikalugu.
    Koor, orkester, dirigent.
    Eesti rahvamuusika – regilaul, uuem rahvalaul, rahvalik laul, rahvapillid, rahvatantsud, rahvakombed, mõistatused, kõnekäänud.

    • Koostöö:
      • loodusõpetus: linnulaulu kuulamine
    • Lõimumine: õigekiri/emakeel; murrud (rütmid) /matemaatika; kultuurilugu/ajalugu
  • Õpitulemused:
    • kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
    • kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi
    • kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;
    • kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); tunneb koore ja dirigente kodukohas; teab tuntumaid Eesti koore ja dirigente; väärtustab laulupeo traditsiooni ning kodukoha kultuurielu;
    • kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;
    • tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;
    • iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara;
    • teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.
    • mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;
    • seostab relatiivseid helikõrgusi absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);
    • mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;
    • mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;
    • mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud;
      vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon;
      tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, rahvapillid);
      tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo;
    • arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;
    • kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.
  • Praktiline musitseerimine
    Laulude õppimine kuulmise järgi või noodi järgi astmenimedega. Eestiga seotud lauluvara omandamine. Mitmehäälse lauluoskuse arendamine. Laulude loomine (regilaul).
    Pillimäng – noodi järgi absoluutseid helikõrgusi kasutades; ostinaatod; individuaalsed ja rühmaimprovisatsioonid; laulu saatmine pillidel.

    • Koostöö:
      • loodusõpetus: vesi kui elukeskkond
  • Laulumängud
    • Koostöö:
      • kehaline kasvatus: tantsuline liikumine
  • Õuesõpe: kontsertide ja muusikaetenduste külastamine; linnulaulu kuulamine
  • Lauluvara, mida õpilane oskab peast: F. Pacius „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", J. Berat „Kas tunned maad", Eesti rahvalaul „Meil aiaäärne tänavas", K.A. Hermann „Kungla rahvas", L. Veevo „Karulaane jenka".
  • Õpitulemused:
    • osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises, liikumises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles;
    • laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades;
    • laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes tunnis ning tunnivälises tegevuses; mõistab laulupeo traditsiooni ja tähendust;
    • oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslasi;
    • oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu);
    • julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades;
    • kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust;
    • kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato'des ning iseseisvates palades;
    • rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;
    • kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.
    • tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi;
    • tantsib eesti laulu- ja ringmänge;
    • loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato'sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
    • kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;
    • loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;
    • kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.