Tehnoloogiaõpetus 6. klass

Õpetuse sisu koosneb viiest osaoskusest:

1. tehnoloogia igapäevaelus,
2. disain ja joonestamine,
3. materjalide töötlemine,
4. kodundus vahetatud õpperühmades,
5. projektitööd.

Kolm esimest osaoskust on tihedalt omavahel lõimitud, kus õppesisu omandatakse praktilise tegevuse kaudu. Projektitöö on tihedalt lõimitud teiste õppeainetega, kus tehnoloogia õppetundides valmistatakse üks osa tervikust. Projekt lepitakse kokku kevadisel õppetoolide kollokviumitel, vastavalt erinevate õppeainete sisule ja kooli praktilisi vajadusi arvestades.

Tehnoloogia igapäevaelus

• Transpordivahendid inglise keel: igapäevaelu
  • Koostöö:
    • ajalugu: muinasaeg
• Energiaallikad
  • Koostöö.
    • eesti keel: lühiettekanne
    • informaatika: esitlused arvutis
    • loodusõpetus: Eesti loodusvarad, ressursid
• Tehnoloogia, inimene ja keskkond
  • Koostöö:
    • inimeseõpetus
• Tehnoloogia ja teadused
• Õpitulemused:
  • seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;
  • iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid
  • valmistab praktilise tööna töötavaid mudelid;
  • kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid saavutusi;
  • kirjeldab ratta ja energia kasutusalasid ajaloos ning nüüdisajal;
  • peab tähtsaks tehnoloogilist kirjaoskust igapäevaelus;
  • kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale.

Disain ja joonestamine

• Eskiis – selle vajalikkus
• Lihtsa eseme kavandamine.
• Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated.
  • Koostöö.
    • kunst: kavandamine kui protsess ideede arendamiseks
• Disain. Disaini elemendid.
• Modelleerimine arvutis
  • Koostöö:
    • kunst: kavandamine kui protsess ideede arendamiseks;
    • informaatika: pilditöötlu;
    • käsitöö: masintikkimine
• Tehniliste probleemide lahendamine
• Lego Mindstorm NXT
• 3D printer
  • Koostöö:
    • informaatika: Internet, arvuti ainetunnis
    • kunst: vormi ja funktsiooni seos, traditsioon ja uuenduslikkus disainis
    • ühiskonnaõpetus: meedia ja teave
• Toote viimistlemine.
  • Koostöö.
    • kunst: loodust säästva tarbimise põhimõtted, elukeskkonna parandamine kunsti, disaini ja arhitektuuri kaudu
• Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine.
  • Koostöö.
    • kehaline kasvatus - orienteerumine
• Insenerid ja leiutamine
• Õpitulemused:
  • teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;
  • disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
  • märkab probleeme ja pakub nendele omanäolisi lahendusi;
  • osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;
  • koostab kolmvaate lihtsast detailist;
  • selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;
  • mõistab leiutuste osatähtsust tehnoloogia arengus;
  • oskab joonistada lihtsamat eset kasutades CNC –freespingi tarkvara;
  • oskab modelleerida arvutis lihtsat kolmemõõtmelist eset.

Materjalid ja nende töötlemine

• Looduslikud ja tehismaterjalid. Materjalide liigid (puit ja metall-traat, plastmaterjalid) ja nende omadused.
  • Koostöö:
    • kirjandus: lugemine
    • loodusõpetus: mets elukooslusena, õhk
• Materjalide töötlemisviisid (märkimine, lõikamine, lihvimine, viimistlemine).
• Lehtmetalli töötlemine (lõikevahendid, märkevahendid, painutamine, õgvendamine, palistamine)
• Lehtmetalli liited
• Töötlemise abivahendid
• Puidu treimine
• Pleki ja traadi jootmine jootmine
• Pehme ja kõvajoodis
• Pinna jämetöötlustöötlus – höövel, peitel, vestunuga.
• Pinna viimistlus – pinna viimistlus töömasinate ja el käsitööriistadega (lihvimispink, taldlihvija, ekstsenriklihvija)
• Katteviimistlus (lakk, peitsid)
• Lihtsad elektri ja elektroonikatööd
• Klaasi töötlemine
• Metalli kuumtöötlus - sepistamine
• CNC – freespingi kasutamine - sõiduk
  • Koostöö:
    • matemaatika: geomeetrilised kujundid
    • ühiskonnaõpetus: töö ja tarbimine
    • käsitöö ja kodundus: õmblemine
• Õpitulemused:
  • tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemisviise;
  • valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
  • suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
  • valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid ja mänguasju;
  • analüüsib ja annab hinnangut loodud tootele, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
  • annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile omapoolse hinnangu;
  • mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööalaseid oskuseid;
  • teadvustab ja järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  • väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
  • kasutab materjale säästlikult, leiab võimalusi materjalide korduvkasutamiseks.
• Projektitööd
  Projekt on lõimitud omavahel käsitöö ja tehnoloogia valdkonnaga ja/või teiste õppeainetega või ülekooliliste projektide. Projektitöö või tööd järgmiseks õppeaastaks lepitakse kokku õppeaasta lõpus õpetooli kollokviumil või ülekoolilisel koolitusel. Projektitöös valmistatav ese/asi on otseselt seotud teiste õppeainetega.
• Õpitulemused:
  • valib iseseisvalt või õpetaja abiga projektitöö alateema;
  • valib iseseisvalt või õpetaja abiga töö teostamiseks sobivaimad materjalid;
  • loob projektitööle kavandi;
  • loob kavandile vastava projektitöö;
  • leiab iseseisvalt lahendeid töö käigus ettetulevatele ülesannetele ning probleemidele;
  • teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
  • osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja kommunikatsioonivormides;
  • leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega lahendeid ülesannetele ning probleemidele;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesande, toote või projekti;
  • suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
  • kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
  • väärtustab tööprotsessi, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

Kodundus tehnoloogia õpilastele (vahetatud õpperühm)

• Toit ja toitumine. Tervisliku toitumise põhitõed. Vitamiinide tähtsus toidus.
• Toiduvalmistamine. Erinevad salatid, salatikastmed. Salatite toiteväärtus. Aedviljad. Piim-ja piimasaadused. Lihtsad küpsetised. Salatite hakkimine, serveerimisviisid. Soojad ja külmad salatid. Erinevate salatikastmete valmistamine, maitsestamine.
• Etikett. Lauakatmine, salatite serveerimine.
• Hügieen. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja serveerimisel.
  • Koostöö:
    • matemaatika: mõõtühikud, mahuühikud; harilikud murrud, kümnendmurrud;
    • loodusõpetus: aedviljad, vitamiinid, säästev tarbimine, prügimajandus;
    • inimeseõpetus: tööjaotus, koostöö, sallivus, teistega arvestamine
• Õpitulemused:
  • teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;
  • valmistada toor-ja segasalateid;
  • valida sobivaid maitseaineid;
  • katta lauda vastavalt menüüle;
  • koristada lauda ja pesta nõusid;
  • korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid.

Tehnoloogia - kodunduse õpilastele

• Tehnoloogia, indiviid, ühiskond
• Toote disainimine ja valmistamine
• Eskiis
  • Koostöö:
    • kunst: kavandamine kui protsess ideede arendamiseks
• Materjalide liigid: metall - nende omadused, peamised töötlemise viisid ning vahendid - traat ja lehtmetall.
• Liited – valtsimine, jootmine, neetimine.
• CNC – pingi kasutamine
  • Kosutöö:
    • käsitöö ja kodundus: õmblemine
    • kirjandus: lugemine
• Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted
• Õpitulemused:
  • mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
  • tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
  • disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
  • tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  • väärtustab ja järgib töö väljakujunenud käitumishoiakuid.

Lõimumine

Õppetegevus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Rõhuasetus on loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvusliku töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ja kaasaegsel tehnoloogial. Õppetegevus on ülesehitatud nii, et õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu käsitletakse igas järgnevas klassis sügavamalt. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad, valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu. Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud väljundid.

Õppeaines vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi (5.-8. klass).
Hindamine

Õpilase hindamisel annab õpetaja sõnalise ja kirjaliku hinnangu õpilase õpioskuste saavutamisele. Õpiülesande teostamisel hinnatakse:

• planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendusvõimalust, materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistusviisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jms);
• valikute (idee, töötlusviis, materjal jms) tegemise ja põhjendamise oskust, seoste kirjeldamise oskust teooria ja praktikaga;
• valmistamisprotsessi (koostööoskust, iseseisvust töö tegemisel, materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
• õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut, tema arengupotentsiaali teadvustamist);
• töö tulemust (idee õnnestumist, toote viimistlust ja korrektsust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist, toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.

Õpilase hindamisel võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekttööd jms.