Vene keel 7. klass

• Mina ja teised
  Minu pere. Minu harrastused ja huvid. Välimuse ja iseloomu kirjeldamine. Riided, värvid, inimese garderoob. Riiete ostmine. Loomad. Minu sõber - lemmikloom. Loomaaed.
  • Koostöö:
    • ühiskonnaõpetus: sotsiaalsed suhted (6. klass)
    • bioloogia: loomad ja linnud.
    • inimeseõpetus: Minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine.
• Kodu ja lähiümbrus
  • Perekond. Pereliikmete kodused tööd ja tegevused.
  • Koduümbrus. Kodu ja elukoht ning nende ümbrus. Elukoha vaatamisväärsused.
  • Tähtpäevad. Lemmikpühad. Sünnipäev ja õnnitlemine.
  • Koostöö:
    • realica (5. ja 7. klass)
• Kodukoht Eesti
  • Minu linn. Eesti linnade vaatamisväärsused. Tee juhatamine. Elu linnas ja maal.
  • Eesti asukoht ja sümboolika. Ilmastikunähtused, loodus ja aastaajad.
  • Koostöö:
    • geograafia: kaart, kliima
• Igapäevaelu. Õppimine ja töö.
  • Kool ja koolitraditsioonid. Lurich.
  • Kellaaeg, päevakava, õppetöö, tunniplaan, tunnitegevused, koolivaheajad.
  • Koostöö:
    • ühiskonnaõpetus: töö ja tarbimine
    • inimeseõpetus: eneseanalüüs (oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine)
    • realica (5. ja 7. klass)
• Vaba aeg. Minu huvialad. Minu harrastused.
  • Minu ja sõprade harrastused. Erinevad vaba aja veetmise viisid.
  • Sport. Treeningud ja võistlused. Erinevad sporditegevused.
  • Koostöö:
    • inimeseõpetus: minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs (oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine)
• Vene kultuuriruum
  Venemaa ja selle kaart. Suveniirid. Moskva - Venemaa pealinn.
  • Koostöö:
    • kunst: kunstimaailm
    • muusika: Maailma rahvaste kultuur ja muusika
• Õppetegevused:
  • 7. klassis julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval kirjalike tööde mahtu. Õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema ning õpetaja suunamisel arendatakse õpilase teksti mõistmise oskust läbi suulise kõne ja eakohaste lühitekstide.
  • Tekstidest arusaamise õpetamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmekesiseid eakohaseid töövõtteid. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga paaris- ja rühmatöödega.
  • Õpilast suunatakse kuulama lühikesi eakohaseid võõrkeelseid tekste noortele mõeldud raadiokanalites. Sõnavara laieneb koos õppesisuga ja loetud/kuuldud tekstide toel.
  • Õpilane loeb ja kuulab tekste iseseisvalt, kuid nende läbitöötamisel on aeg-ajalt vajalik õpetaja kaasabi.
  • Kirjutistes ja suulises eneseväljenduses suunatakse õpilast kirjeldama oma kogemusi ja väljendama suhtumist. Kirjalikus eneseväljenduses suurendatakse järk-järgult loomingulise eneseväljenduse mahtu, jätkuvalt pööratakse tähelepanu õigekirjale. Suulise suhtluse puhul lähtutakse võimalikult autentsetest olukordadest, kasutatakse dialooge, rollimänge.
  • Nii kõnes kui kirjas suunatakse õpilast aktiivselt kasutama erinevaid õpitud keelestruktuure. Õpetaja suunab õpilasi aktiivselt kasutama tunnis õpitut tunniväliselt (nt. suhtlemine omavanuste võõrkeelt rääkivate lastega treeningutes).
  • Õppetöös kasutatakse paaris- ja rühmatööd, mis on väljundiks õpilase isiklike kogemuste jagamisele. Õpilane kasutab õppetöös teadlikult kakskeelseid sõnastikke ja internetti.
  • Omavaheline suhtlus töörühmas on valdavalt emakeelne, kuid õpilasi suunatakse kasutama klassis üha rohkem võõrkeelt.
  • Kirjutamisoskuse arendamisel kasutatakse sõnamänge, mudelkirjutamist, järjestusülesandeid. Õpetaja suunab õpilasi järjekindlalt kasutama eakohaseid sõnastikke.
  • Jätkub enesehindamisoskuse arendamine nii eneseanalüüsi kui ka kaasõpilaste töödele hinnangu andmise kaudu.
• Õpitulemused:
  • suhtub positiivselt võõrkeele õppimisse ning on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
  • teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada;
  • töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
  • kasutab venekeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks;
  • hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid.
• Kuulamine:
  • saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest;
  • mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi;
  • vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.
• Lugemine:
  • loeb lühikesi lihtsaid tekste ja leiab neist vajaliku faktiinfo;
  • saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest;
  • lugemise tempo on aeglane, teksti mõistmiseks võib vaja minna korduvat lugemist;
  • teksti arusaamiseks oskab kasutada õpiku sõnastikku.
• Rääkimine
  • oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust;
  • saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega ning vajab vestluskaaslase abi;
  • hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi, kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.
• Kirjutamine
  • oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teistest inimestest;
  • oskab täita lihtsat küsimustikku;
  • tunneb õpitud sõnavara õigekirja;
  • kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.
• Keeleoskustase 7. klassi lõpus: A1.2
• Õppematerjalid ja kirjandus
  • Инга Мангус. Быстро и весело! Õpik ja töövihik 7. klassile.
  • õpetaja poolt koostatud lisamaterjalid.
• Hindamine
  • Õpilase teadmisi ja oskusi neljas osaoskuses hinnatakse praktilise tegevuse alusel. Sõnavara ja keelestruktuuride omandamist hinnatakse kontekstis, s.t. selle järgi kuivõrd õpilane neid lugedes ja kuulates ära tunneb ning kõnes ja kirjas kasutada oskab.
  • Hindamise oluline eesmärk õpilase innustamine, tema õpimotivatsiooni toetamine ja õpioskuste kujundamine, mida toetab kujundav hindamine.
  • Kujundava hindamise aluseks on koos õpilastega koostatud tegevuskava ja eesmärkide alusel õpilase enesehinnangu ja õpetaja tagasiside kokkuvõte.
  • Õpilane hindab end reflekteerivate tegevuste kaudu ise ja on kaasatud kaasõpilaste hindamisse.
  • Õpilane saab poolaasta jooksul õppetegevuste kohta tagasisidet nii suulise kui kirjaliku hinnangu ja/või hinde (1-10) vormis. Koondhinde moodustavad: kirjalikud tööd ja suulised vastamised; kontrolltööd ehk õppeühiku testid, mis sisaldavad sõnavara ja keelestruktuuride osa ning lugemis- ja kuulamistesti.
  • Aastahinne fikseeritakse eKoolis kümnepallisüsteemis koos sõnalise hinnanguga.
• Lõimumine
  • Vene keele ainekava arvestab teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.
  • Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks.
  • Võõrkeelte omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus).
  • Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsene seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.
  • Võõrkeele ainekava haakub ajaloo, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega.
  • Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt „Riigid ja nende kultuur", „Vaba aeg") ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.
  • Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.