Vene keel 9. klass

• Mina ja teised
  Võimed, tugevused ja nõrkused. Iseloom. Kehaosad. Tervis ja terviseprobleemid. Suhted sõprade ja lähikondlastega ning nendega seonduvad probleemid.
  • Koostöö:
  • inimeseõpetus: minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs (oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine).
• Kodu ja lähiümbrus
  Kodu/elukoht, koduümbrus. Sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas. Kodukoha vaatamisväärsused. Pereliikmete kodused tööd ja tegevused.
  • Koostöö:
    • geograafia: Läänemere eripära; Euroopa ja Eesti rahvaarv
• Kodukoht Eesti
  Eesti riigikord ja naaberriigid, sümboolika, olulised tähtpäevad ja kultuuritavad. Tuntumad Eesti vaatamisväärsused. Linna- ja maaelu. Ilmastikunähtused ja aastaajad. Loodusrikkused ja nende hoidmine.
  • Koostöö:
    • geograafia: Läänemere eripära; Euroopa ja Eesti rahvaarv
• Riigid ja nende kultuur
  Euroopa Liidu riikide tutvustus.
  • Koostöö:
    • ajalugu: kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel
    • käsitöö ja kodundus: rahvusköögid
• Igapäevaelu. Õppimine ja töö
  Ametid, nendega seotud tegevused, edasiõppe võimalused, kelleks tahan saada, tulevikuplaanid.
• Vaba aeg
  Huvialad. Erinevad vaba aja veetmise viisid. Meediakanalid, nendest saadav kasu ja võimalikud ohud. Meediatekstid.
  • Koostöö:
    • ühiskonnaõpetus: infoühiskond
• Vene kultuuriruum
  Vene riigi olulisemad sümbolid, tähtsamad tähtpäevad ja kombed. Tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast. Tuntud venelased Eestis.
  • Koostöö:
    • muusika, kunst
• Õppetegevused
  • Klassis suheldakse valdavalt õpitavas võõrkeeles suunates õpilasi seda aktiivselt kasutama ka tunniväliselt. Õpetaja suunamisel osalevad õpilased võimalusel võõrkeelsetes projektides.
  • Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval arendatakse võrdselt ka lugemis- ja kirjutamisoskust, suurt rõhku pannakse sõnavara avardamisele ja kinnistamisele ning oskusele oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult põhjendada.
  • Õppetöös kasutavad õpilased iseseisvalt erinevaid võõrkeelseid infoallikaid (nt. sõnaraamatud, internet) ning selleks pakutakse õpilastele eesmärgipäraseid ülesandeid.
  • Kirjutamisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu õpilase loovuse arendamisele. Kirjutistes suunatakse õpilast avaldama oma arvamust, nägema ja arvestama erinevaid seisukohti. Valdavalt on kirjalikud tekstid kas kirjad või jutustavad sidusad tekstid õpilasele tuttavatel teemadel.
  • Õpetaja juhendamisel kuulab ja loeb õpilane autentseid eakohaseid tekste ning vaatab filme õpitavas keeles õppides tundma kultuuride erinevusi.
  • Enesehindamise oskuse arendamisel õpivad õpilased keeleõpet käsitlema analüüsivalt kõrvutades eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning märgates enda ja teiste keelekasutusvigu (nt. õpimapp). Lähtudes analüüsi tulemustest kohandavad õpilased õpistrateegiaid. Üldpädevuste kujundamine toimub tunnitöös erinevate töövõtetega, aga ka läbi suunavate tööülesannete väljaspool koolitundi.
• Õpitulemused
  • suhtub positiivselt vene keele õppimisse;
  • on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
  • teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada;
  • töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
  • hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid.
• Kuulamine
  • suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot;
  • saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis); vajab sageli kuuldu täpsustamist.
• Lugemine
  • loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost.
  • suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.
• Rääkimine
  • oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest, tuleb toime olmesfääris suhtlemisega;
  • oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi;
  • suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi;
  • kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti, spontaanses kõnes on vigu;
  • kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade otsimist.
• Kirjutamine
  • oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast;
  • koostab lihtsaid isiklikke kirju;
  • oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt.
  • rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).
• Õppematerjalid ja kirjandus
  • Антидеа Метса. Любовь Титова. Добро пожаловать! Учебник русского языка. 8 класс.
  • Т. Троянова. Вверх по лестнице. 9 класс.
  • õpetaja poolt koostatud lisaõppematerjalid.
• Hindamine
  • Õpilase teadmisi ja oskusi neljas osaoskuses hinnatakse praktilise tegevuse alusel. Sõnavara ja keelestruktuuride omandamist hinnatakse kontekstis, s.t. selle järgi kuivõrd õpilane neid lugedes ja kuulates ära tunneb ning kõnes ja kirjas kasutada oskab.
  • Hindamise oluline eesmärk õpilase innustamine, tema õpimotivatsiooni toetamine ja õpioskuste kujundamine, mida toetab kujundav hindamine.
  • Kujundava hindamise aluseks on koos õpilastega koostatud tegevuskava ja eesmärkide alusel õpilase enesehinnangu ja õpetaja tagasiside kokkuvõte. Õpilane hindab end reflekteerivate tegevuste kaudu ise ja on kaasatud kaasõpilaste hindamisse.
  • Õpilane saab poolaasta jooksul õppetegevuste kohta tagasisidet nii hinde (1-10) kui suulise ja kirjaliku hinnangu vormis. Koondhinde moodustavad: kirjalikud tööd ja suulised vastamised; kontrolltööd ehk mooduli või õppeühiku testid, mis sisaldavad sõnavara ja keelestruktuuride osa ning lugemis- ja kuulamistesti.
  • Koondhindeid pannakse kaks korda aastas. Inglise keele üleminekueksam 9. klassis on valikuline. Aastahinne fikseeritakse eKoolis kümnepallisüsteemis.
• Lõimimine
• Vene keele ainekava arvestab teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks.
• Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, Internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks.
• Võõrkeelte omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe, keelekümblus).
• Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsene seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.
• Võõrkeele ainekava haakub ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega.
• Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt "Riigid ja nende kultuur", "Vaba aeg") ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt).
• Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.
• Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu.